ISTORIA BADAK NO ESTATUTA TASI TIMOR
A. Introdusaun
Iha fulan hirak nia
laran, asuntu Tasi Timor mosu no domina fali ona notisias sira iha rai laran no
iha Australia. Notisia sira iha rai laran, partikularmente, foka ba Tratadu
ikus liu nian mak Certain Maritime Arrangements in the Timor Sea (CMATS). Dala
barak, tuir hau nia observasaun, iha komprensaun ne’ebé dala ruma la los, no la
kompletu kona ba prosesu ida ne’e no hamosu konfuzaun barak iha públiku. Iha
tempu hanesan, mosu mos pergunta barak iha públiku kona prosesu ida ne’e. La’o
Hamutuk rasik, ONG ida ne’ebé fo analiza komprensivu kona ba asuntu ida ne’e
update informasaun kona ba prosesu tomak ne’ebé akontese iha tinan ida nia
laran liu hosi sira nia pajina Website http://laohamutuk.org/Oil/Boundary/CMATSindex.htm.
Iha loron 10 fulan Marsu 2014, Tom
Clarke husi ONG Timor Sea Justice Campaign iha Australia hakerek artigu ho
titulu “Timor’s Oil” ne’ebé publika iha
http://rightnow.org.au/writing-cat/article/timors-oil/ lori fo deskrisaun istóriku
ida kona ba prosesu ne’e. Iha media internasional, iha ona artigu lubuk ida
ne’ebé hakerek fo deskrisaun kona ba oinsa prosesu lao too agora, maibé barak
liu hare hosi perspetiva Australia nian. Infelizmente, iha Timor-Leste rasik,
diskusaun no komentariu sira ne’ebé iha tendensia atu hare hosi perspetiva ida
deit, falta de deskrisaun klaru kona ba oinsa prosesu too agora, no tratadu
hira ne’ebé asina ona nem mensiona. Iha âmbito diskusaun ida ne’e, hau hakerek
artigu ida ne’e lori bolu fila fali ita nia memoria kona ba saiad mak akontese
ona durante tinan 40 nia laran.
Hosi Tratadu Timor Gap
to’o Tratadu CMATS: Deskrisaun Istoria ida Koalia kona ba asuntu Tasi Timor,
nu’udar essensia ida atu ita hotu tau ba konsiderasaun katak prosesu ida ne’e
komplexu tanba riku soi mina no razaun geo-strategis seluk. Segundu, iha
prosesu atu hetan solusaun ba Tasi Timor, iha ona tratadu lubuk ida ne’ebé
mosu, komesa hosi kona ba fronteira tasi okos – Seabad Boundary – entre
Australia no Indonezia to’o CMATS, entre Australia no Timor-Leste. Tanba ne’e,
ita sei labele komprende CMATS ho komprensivu, se ita la komprende tratadu sira
ne’ebé antes ne’e asina ona, hanesan Tratadu Timor Gap, Tratadu Tasi Timor,
Akordo Unitizasaun Internasional, no CMATS no oinsa tratadu sira ne’e impaktu
ba fronteira maritima entre país rua. Terseiru, atu komprende CMATS, ita
presiza komprende kontextu ida ne’ebé mak CMATS asina, no nia impaktu ba
kestaun Fronteira Maritima. Parte ida ne’e fornese deskrisaun badak kona ba
prosesu ida ne’e, foka partikularmente ba Tratadu sira asina ona.
Dezde 1970 e tal too
agora, iha ona akordu lubuk ida ne’ebé mak Indonezia, Australia no Timor-Leste
asina lori regulariza no rezolve problema Tasi Timor. Em jeral, akordu sira
ne’e la fo solusaun permanente ba Fronteira Maritima entre Timor-Leste no
Australia. Primeiru mak iha tinan 1972, Governu Indonezia no Australia hetan
Akordu kona ba Fronteira Tasi Okos – Seabed Boundary Agreement. Akordu ida ne’e
bazeia ba prinsípiu Continental Shelf, ne’ebé em vigor iha tempu ne’eba.
Australia rasik to’o agora, sei prefere prinsipiu ida ne’e tanba favorese liu
Australia nia pozisaun. Portugal ne’ebé sai nu’udar administrador kolonial iha
tempu ne’eba la hola parte iha negosiasaun ida ne’e tanba prosesu ba UNCLOS
la’o hela iha tempu ne’eba. Ho nune’e, ba Portugal, diak liu hein liu
internasional mak defini duke liu hosi prosesu negosiasaun. Tanba Portugal la
partisipa, espasu ida iha Tasi Timor la rezolvidu. Espasu ida ne’e mak ikus mai
hanaran “Timor Gap.”
Depois Indonezia invade
Timor-Leste iha 1975, no iha 1979, komesa negosia kona ba Timor Gap. Depois
tinan sanulu negosiasaun, iha 1989, Australia ho Indonezia asina Tratadu Timor
Gap. Ba Timor, importante katak Tratadu Timor Gap estabelese Zona Kooperasaun –
Zone of Cooperation (ZOCA) entre país rua; zona ida ne’e ikus mai haran JPDA.
Bazeia ba Tratadu Timor Gap, Australia ho Indonezia fahe rendimentu hosi
ZOCA hanesan; 50-50. Iha razaun polítika relasiona ho okupasaun Indonesia nian
iha Timor mak sai hanesan fundasaun ba iha akordu ida ne’e. Hanesan autor barak
hakerek ona, ho akordu ida ne’e, Australia hetan benefisiu komersial, no
Indonezia hetan rekoñesementu ba ninia okupasaun illegal iha Timor-Leste.
Depois administrasaun
Indonezia nian remata iha 1999, iha loron 10 de Fevereiru 2000, UNTAET ne’ebé
administra Timor-Leste durante periodu tranzisaun asina Nota Intendimentu –
Memorandum of Understanding – ida ho Australia lori kontinua fali akordu Timor
Gap. Em prinsipiu, laiha mudansa iha Nota Intendimentu ne’e. Buat ne’ebé muda
mak naran Indonezia troka de’it ho Timor-Leste. Iha 5 de Jullu, 2001, Untaet
hamutuk ho Dr. Mari Alkatiri asina Aranjamentu Tasi Timor – Timor Sea
Arrangement – ho Australia hodi troka Nota Intendimentu antes ne’e. Laiha
mudansa ba buat seluk; Arranjamentu ida ne’e aumeta Timor-Leste nia rendimentu
hosi 50 ba 90 hosi rendimentu upstream nian, no husik. Katak invez de 50-50. Ho
aranjamentu ida ne’e, Timor-Leste sei hetan 90% no Australia hetan 10% husi
JPDA. Akordu rua ne’e nonok kona-ba area ne’ebé la tama iha JPDA, hanesan
Laminaria-Corallina, ne’ebé to’o agora Australia hetan tokon $200 kada tinan.
Iha Antes Timor-Leste restora fali ninia independensia, iha 21 de Marsu, 2002,
Australia dada an sai hosi prosesu internasinál atu rezolve fronteira Maritima
nian, UNCLOS. Ida ne’e taka dalan ba parte rua atu uza mekanizmu internasional
lori rezolve Fronteira Maritima.
Iha 20 de Maiu 2002,
wainhira Timor-Leste restora tia ninia independensia, Timor-Leste no Australia
asina Tratadu Tasi Timor. Provizaun importante balu ne’ebé presiza deskreve iha
ne’e. Primeiru, artigu (4) hosi Tratadu Tasi Timor kontinua ho fahe rendimentu
90 – 10. Segundu, Tratadu ne’e mos estabelse Timor Sea Designated Authority
(TSDA) ne’ebé ikus mai transforma ba ANP. No Terseiru, artigu (22) defini kona
ba durasaun Tratadu ida ne’e, ne’ebé atu too tinan 30. Artigu ida ne’e mos
garantia kompañia sira katak sira nia atividade sei la hetan impaktu, maski
Tratadu Tasi Timor la vigor ona.
Tratadu Tasi Timor
define no regula kona ba prosesu dezenvolvimentu iha Area Dezenvolvimentu
Petroleum Konjunta – Joint Petroleum Development Area. Area seluk ne’ebé la
defini mak Greater Sunrise, Buffalo no Laminaria Corallina, ne’ebé besik liu
Timor-Leste, no hanesan legalista barak argumeta ona, tuir prinsipiu liña media
nian, sira ne’e 100% Timor nian. Espesifiku ba Greater Sunrise, kadoras ida
ne’e komplikadu tanba ninia pozisaun rasik mos komplikadu. 20.1% hosi Greater
Sunrise tama tia iha JPDA no 79.9% iha JPDA nia liur. Maibé atu dezenvolve Greater
Sunrise, presiza halo ida de’it. Ho realidade ida ne’e, Australia ho
Timor-Leste presiza akordu ketak ida atu lori defini Greater Sunrise.
Artigu (9.a) hosi
Tratadu Tasi Timor hateten katak “Any reservoir of petroleum that extends
across the boundary of the JPDA shall be treated as a single entity for
management and development purposes.” Interpretasaun simples hosi ne’e katak
rezerva Petroleum nian balu ne’ebé mak tama parte balu tama iha JPDA tenki
trata hanesan entidade ida atu fasilita jestaun no dezenvolvimentu. No
artigu (9.b) hateten katak “(b) Australia and East Timor shall work
expeditiously and in good faith to reach agreement on the manner in which the
deposit will be most effectively exploited and on the equitable sharing of the
benefits arising from such exploitation.” Katak Australia no Timor-Leste tenki
servisu ho lalais no iha “Good Faith” atu hetan akordu iha ne’ebé kadoras ne’e
sei exploita no fahe benefisiu ne’ebé hanesan hosi atividade exploitasaun ida
ne’e.
Anexu E. pontu A hosi
Tratadu Tasi Timor defini ona katak Timor-Leste no Australia konkorda atu
unitiza Greater Sunrise bazeia ba ninia pozisaun jeografika; katak 20.1% iha
JPDA no 79.9% JPDA nia liur (Anexu ne’e hateten katak atribui ba Australia). Ho
baze ida ne’e, komesa Jullu 2002, Australia no Timor-Leste komesa ronde
negosiasaun kona ba IUA. Prosesu negosiasaun ida ne’e komplexu, no involve
saida mak Senador Bob Brown hosi Partidu Verde Australia nian bolu “Blackmail”
Governu Australia ba Timor-Leste. Termus ida ne’e Senador uza lori
esplika aktu Australia nian ne’ebé mak Australia lakoi ratifika Tratadu Tasi
Timor, hodi nune’e halo atrasa dezenvolvimentu Bayu Undan, to’o Timor-Leste
asina IUA. Ho realidade katak Timor-Leste presiza osan lalais, atrasa iha
dezenvolvimentu Bayu Undan, sei iha impaktu maka’as liu ba Timor.
Parte rua asina Akordu
Unitizasaun Internasional – International Unitization Agreement (IUA) iha loron
6 de Marsu 2003; maibé maski Parlamentu Australia nian ratifika IUA iha 29 de
Marsu 2004, Governu Timor-Leste la submete IUA ba Parlamentu Nasional atu
ratifika. Ida ne’e taka tia dalan ba prosesu negosiasaun. Ba kompañia ne’ebé
mak hetan kontratu iha Greater Sunrise, ida ne’e, sei afekta sira nia interese.
Ba sosiedade sivil sira ne’ebé servisu halo kampaña maka’as iha tempu ne’eba,
ba sira, defini uluk Fronteira Maritima mak importante liu duke negosiasaun
kona ba faha rendimentu. Ida ne’e relasiona ho integridade teritorial
Timor-Leste nian.
Iha Oitubru 2002, parte
rua komesa fali negosiasaun kona ba Unitizasaun Sunrise. Depois prosesu
negosiasaun ne’ebé naruk, to’o ikus mai, Australia ho Timor-Leste asina akordu
CMATS iha loron 12 de Janeiru 2006. Provizaun importante balu ne’ebé importante
hosi CMATS mak tuir mai ne’e. Primeiru, artigu (5.1) hosi CMATS define katak
parte rua tenki fahe rendimentu hanesan hosi exploitasaun upstream Sunrise
nian. Segundu, Artigu (12.1). hateten katak Tratadu dia ne’e sei vigor to’o
tinan 50; signifika katak artigu ida ne’e troka fali artigu (22) hosi Tratadu
Tasi Timor nian. Kuatru, artigu (12.2) fo mos kondisaun kona ba oinsa tratadu
ida ne’e bele suspende kondisaun rua: (1) wainhira planu dezenvolvimentu
seidauk aprova iha tinan nen nia laran, komesa hosi loron ne’ebé CMATS tama
vigor, no (2) wainhira seidauk produz iha tinan sanulu nia laran, komesa hosi
loron ne’ebé tratadu ne’e vigor. Bazeia ba artigu (12.2.1), CMATS nia periodu
termina ona iha 8 de Marsu 2013. Maibé to’o agora, seidauk iha parte ida mak
husu atu halo suspensaun ba CMATS. Signifika katak, CMATS sei vigor hela.
Hosi akordu sira ne’e,
laiha ida mak rezolve kestaun fronteira maritima. Akordu sira ne’e, por
natureaza, iha karakter komersial maka’as liu; katak oinsa atu dezenvolve
kadoras mina sira iha Tasi Timor no oinsa atu fahe rendimentu duke atu
determina Fronteira Maritima permanente entre país rua. Tanba ne’e, to’o agora,
país rua seidauk iha Fronteira Maritima. Pelu kontrariu, Akordu CMATS bandu
parte rua, Timor-Leste no Australia atu koalia kona ba fronteira Maritima
durante tinan 50 nia laran no bandu parte rua atu halo meius rua atu estabelese
fronteira maritima durante periodu ne’e. Hanesan Jefrey J. Smith, legalista ida
hosi Canada esplika iha Questions and Answers in the Matter of CMATS,
http://laohamutuk.org/Oil/Boundary/CMATS_QA_JJSmith.pdf, “the Treaty is
expressly not a maritime boundary treaty. It is a joint or shared area
development treaty. The Treaty prohibits both States from making any effort to
establish maritime boundaries over either a continental shelf division or an
exclusive economic zone at any time during its term.”
Dezde inísiu, hanesan
negosiasaun iha ne’ebé de’it, país boot, riku, no forte, iha kilat musan barak
liu atu uza. Asaun Australia nian lori sai hosi prosesu legal internasional
nian taka tia dalan ba parte rua atu uza mekanizmu internasional. Iha tempu
hanesan, ho faktus katak Timor-Leste la iha osan, ida ne’e favorese ba
Australia. Timor-Leste laiha opsaun viavel seluk, so deit bele hein no depende
ba rendimentu hosi Tasi Timor. Australia uza ida ne’e ho diak wainhira haka’as
Timor atu asina Akordu Unitizasaun Internasional, se lae Parlamentu Australia
la ratifika Tratadu Tasi Timor. Katak wainhira Tratadu Tasi Timor la tama
vigor, Timor sei la hetan osan lori finansia ninia atividade dezenvolvimentu.
Prosesu ida ne’e mak to’o ikus mai hanaran Blackmail.
Iha prosesu
negosiasaun, involve mos grupu solidaridade barak mak hola papel impotante lori
muda opiniaun públiku iha Australia. Grupu sira hanesan Timor Sea Justice
Campaign, East Timor Action Network iha Estadus Unidus da Amerika, intellectual
no akademiku sira, kaer papel lori muda ema barak nia hanoin, liliu iha
Australia. Ba Timor, no mos ba grupu solidaridade sira, negosiasaun ida ne’e
hanesan husu Governu Australia atu rekoñese direitu sira ne’ebé mak Timor iha
bazeia ba prinsipiu internasional. Tanba ne’e, iha prosesu negosiasaun hosi
2002 to’o 2006, kampaña barak halo somente husu Australia atu iha “Good Faith”
iha prosesu negosiasaun. Maibé ida ne’e la akontese. Tanba ne’e, wainhira Timor
no Australia asina CMATS, organizasaun Timor Sea Justice Campaign konsidera
ne’e hanesan “Another Chapter of Australian Foreign Policy Betrayal.” Tuir
estimasaun La’o Hamutuk nian iha tempu ne’eba, ho CMATS, signifika katak
Timor-Leste hetan deit 60% hosi 100% ninia direitu tuir prinsipiu
internasional. Maibé hosi perspetiva Governu Australia, ho akordu sira ne’e,
manifesta Australia nia jenerosidade ba povu Timor-Leste. Iha ninia submisaun
ba Parlamentu Australia nian, Governu Australia hakerek katak “It is in
Australia’s interest to create a long-term stable legal environment for the
exploration and exploitation of petroleum resources in the Timor Sea between
Australia and East Timor, without prejudicing either country’s maritime claims
in the Timor Sea.”
Maibé ba parte ne’ebé suporta
definisaun fronteira maritima, liliu grupu sosiedade sivil sira, asegura
stabilidade longu-termu nian entre Australia no Timor-Leste diak liu mak
determina fronteira maritima permanente. Grupu ne’e mak kontra argumentu
Australia nian katak saida mak Australia halo nu’udar atu karidade ida ba
viziñu Timor-Leste. Ba sira saida mak Timor husu mak ninia direitu ne’ebé
rekoñese liu hosi mekanizmu internasional sira. Hare ba estratejia Australia
nian, hanesan prova ona hosi arkivu istoriku sira katak Australia dezde inisiu
suporta Indonesia ninia okupasun, tanba hosi perspetiva Australia, negosiasaun
ho Indonezia facil liu ba Australia kompara ho negosiasaun Timor-Leste ida
ne’ebé independenti.
To’o agora, CMATS sei
vigor. Problema ne’ebé foun mosu katak Timor-Leste “hanesan” foin diskobre iha
fim 2012 katak Australia halo atu espionajem ba Timor-Leste durante iha prosesu
negosiasaun. Timor-Leste uza provizaun Tratadu Tasi Timor nian, ne’ebé hateten
kona ba parte rua tenki negosia ho “good faith” atu invalida CMATS, atu nune’e
bele negosia fali parte CMATS ida ne’ebé bandu parte rua atu labele koalia kona
ba Fronteira Maritima. Iha inísiu, Timor-Leste hakerek karta ba Australia
atu diskuti kona ba asuntu ida ne’e, maibé Australia rejeita. Iha Abril 2013, Timor-Leste
komesa prosesu arbitrajem, husu atu invalida tia CMATS tanba laiha “good faith”
iha negosiasaun. Maski ida ne’e la’os buat foun, maibé atu hare hosi parte
estratejia, hanesan Edward Rees, iha intervista ho Journal the Guardian hateten
http://www.theguardian.com/world/2014/jan/23/timor-leste-v-australia-analysis,
Timor koko foti vantajem hosi eventu global rua; kazu Wikileaks no kazu
Snowden.
Australia halo asalta
lori foti dokumentus sira no kaer tia eis intelijensia no Australia nian ne’ebé
sai testamuña ho razaun seguransa nasional Australia nian. Depois de hatama
keixa, iha loron 17 de Dezembru 2013, iha loron 3 de Marsu 2014, Tribunal hasai
desizaun prelimnaria husu Australia atu taka metin dokumentus ne’e.. Kazu ida
ne’e kona deit ba dokumentus ne’ebé mak Australia foti. Hanesan karta hosi
Timor-Leste nian ba ICJ, hakerek, “The facts underlying this request case set
forth in the Application and, in summary, are as follows. On 3 December 2013
officers of the Austra1ia.n Security Intelligence Organisation (ASIO), acting
under warrants issued by the Attorney-General of Australia attended an
office/residence in Canberra at 5 Brockman Street, Nasrabundah, in the
Australian Capital Territory, Australia and seized documents, data and other
property which belong to Timor- Leste and /or which Timor-Leste has the right
to protect under international law (‘the documents and data’) from those
premises. The owner of the above-mentioned official residence is Legal Adviser
to and a Legal Representative of the Government of East Timor.” Importante atu
nota katak desizaun ICJ ida ne’e laos kona estatuta CMATS, la’os kona ba
pipeline, e laos kona ba Fronteira Maritima.
B. Lei Tasi Nian
Estadu
Kosteiru, hanesan Timor-Leste, iha direitu atu determina nia direitu soberanu
ba rai no tasi ne’ebé haleu. Lei internasional dezenvolve ona prinsípiu no
regra sira ba delimitasaun ba fronteiras marítimas entre Estadu sira. Dezenvolvimentu
dahuluk ba lei internasional tasi nian Jeralmente, lei internasional sés tiha
ona husi istóriku ida ne’ebé foka ba jeolojia tasi-kidun nian mak hanesan fator
importante hodi determina fronteiras marítimas, ba fali dalan ida ne’ebé bazeia
ba distânsia entre Estadu kostal sira hodi hetan solusaun ne’ebé ekitativa ba
reivindikasaun ne’ebé tatulak malu, baibain ne’e dada liña mediana ida iha
klaran (ka ekidistânsia) entre sira nia tasi ibun no ajusta liña ne’e hodi
konsidera sirkumstânsia relevante sira. Fronteira marítima ida ne’ebé bazeia ba
jeolozia tasi-kidun ne’e fofoun reivindika ba dahuluk iha proklamasaun ida
ne’ebé Estadus Unidus nia Prezidente Harry Truman fó sai iha 1945 hodi
aproveita avansu iha teknolojia ba minerasaun ne’ebé fó fatin ba prefurasaun
iha tasi boot no asesu foun ba rekursu naturais. Truman nia proklamasaun ne’e
reivindika rekursu sira hotu iha Estadus Unidus nia plataforma kontinental
(formasaun jeolojia iha bee-kidun ne’ebé kontinuasaun husi nasaun ida nia rai)
hola parte ba Estadus Unidus.
Estadu
kostal sira seluk halo reivindikasaun hanesan, inklui Austrália iha 1953.
Reivindikasaun hirak ne’e bazeia ba ‘prinsipiu plataforma kontinental’ ka
teoria ‘prolongasaun natural’. Teoria ida ne’e jeralmente dehan katak
fronteiras marítimas tenki, se bele dada liña dook liu kedas, dada liña iha
husi Estadu kostal nia plataforma kontinental nia rohan, ne’ebé hatudu iha kazu
balu liña ne’e liu tiha husi Estadu ida nia tasi teritórial.
C. Nasoens Unidas nia Konvensaun ba
Lei Tasi (UNCLOS)
UNCLOS
mak lidera tratadu multilateral ba lei tasi nian. Timor-Leste, Austrália ho
Indonézia hola parte hotu ba UNCLOS, ne’ebé asina iha 1982 no tama iha vigor
iha 1994. UNCLOS mak tratadu ida ne’ebé hetan asina no ratifika barak liu iha
istória. UNCLOS rekoñese katak Estadu kosteiru sira iha direitu ba área hirak
ne’ebé defini ona iha tasi no tasi-kidun. UNCLOS formaliza dalan ida bazeia ba
distânsia hodi defini área marítima, inklui tasi teritórial, Zona Ekonómika
Eskluziva, no plataforma kontinental. Figura iha leten reprezenta saida mak
Nasaun ida bele hetan tuir lei internasional, bainhira la iha reivindikasaun
ne’ebé tatulak malu ho nia Nasaun viziñu sira. Atu hatene tan kona ba UNCLOS
área marítima ne’ebé iha diagrama ne’e, haré Pergunta Ema Husu Bebeik.
Delimitasaun
fronteira marítima ho reivindikasaun ne’ebé tatulak malu Estadu sira ne’ebé hola
parte ba UNCLOS, bainhira sira iha reivindikasaun ne’ebé tatulak malu ba sira
nia Zona Ekonómika Eskluziva (ho liafuan seluk, bainhira distânsia entre kosta
rua la to’o 400 millas naútikas, kazu entre Timor-Leste ho Austrália, no
Timor-Leste ho Indonézia) ka ba direitu plataforma kontinental, Estadu sira
ne’e tenki buka hetan akordu final ida liu husi negosiasaun ba sira nia
fronteiras marítimas permanente.
UNCLOS
estabelese nia prinsípiu ba delimitasaun plataforma kontinental no Zona
Ekonómika Eskluziva entre Estadu sira ne’ebé sira nia tasi ibun besik malu ka
hateke ba malu. Maibé ida ne’e entrega ba Tribunal Internasional ba Justisa no
Tribunal Internasional ba Lei Tasi nian – orgaun importante rua ba rezolusaun
disputa tuir UNCLOS – mak determina metodolojia hodi delimita fronteira entre
Estadu rua. Orgaun ne’e hadia tiha ona prinsípius orientadores kona ba oinsa
mak Estadu sira delimita sira nia fronteiras marítimas, hahú husi asina UNCLOS
(1982) no to’o tama iha vigor (1994).
Iha
Libia kontra Malta (1985), Tribunal Internasional ba Justisa konsidera katak
fator jeolójiku la’os ona relevante bainhira nasaun sira iha reivindikasaun
ne’ebé tatulak malu ba sira nia Zona Ekonómika Eskluziva. Ida ne’e kazu
importante ida, la uza plataforma kontinental hodi delimita Zona Ekonómika
Eskluziva.
Iha
2009, Tribunal hato’o nia julgamentu ba Kazu Mar Negru (Romenia kontra
Ukraina), ne’ebé sai tiha ona deklarasaun autoritativa husi lei internasional
moderna kona ba kestaun ida ne’e. Kazu ne’e konfirma faze tolu husi
‘ekidistânsia/sirkumstânsia relevante hodi delimita Zona Ekonómika Eskluziva
ne’ebé tatulak malu. Dalan ida ne’e laós hanesan buat foun ida husi prinsípiu
sira lei foun nian, maibé ida ne’e hanesan rezumu badak ida husi julgamentu
tuan sira no dalan sira ba delimitasaun ne’ebé evolui ona hanesan lei
internasional molok no hafoin UNCLOS.
Faze
tolu mak hanesan tuir mai:
1. Dada
liña ekidistânsia provizória ida (dada liña iha klaran entre pontu baze fíziku
ne’ebé relevante husi Estadu idak-idak nia tasi-ibun); Ajusta liña ne’e se iha
sirkumstânsia relevante (ezemplu illa sira, efeitu husi tasi-ibun ne’ebé
konkavu ka konvexu no diferensia iha tasi-ibun nia naruk, iha mos sirkumstânsia
seluk tan); no Haré fila fali se ajustamentu provizória ba liña ekidistânsia ne’e
hanesan ba Estadu rua ne’e ka, lae (hanesan área marítima ne’ebé delimita ona
no Estadu idak-idak nia tasi-ibun nia naruk). Importante liu mak faze tolu ne’e
tenki atinji “solusaun ekitativa” ida, ne’ebé hanesan prinsípiu tomak ba
delimitasaun marítima no ida ne’e temi espesifikamente iha Artigu 74 no 83 iha
UNCLOS.
2. Tribunal
Internasional ba Lei Tasi nian apoia desizaun ba Kazu Mar Negru iha 2009 hodi
uza ba Bangladesh kontra Mianmar (2012), Tribunal Internasional ba Justisa
konfirma dala ida tan iha Nikaragua kontra Kolombia (2012) no Peru kontra Chile
(2014), no mos Tribunal Arbitrajen Permanente uza ba Bangladesh kontra Índia
(2014).
3. Iha
UNCLOS, enkuantu hein hela akordu final, Estadu sira bele halo akordu
provizional hanesan prátika natural ida, maibé akordu hirak ne’e “la bele tau
risku ka taka fali dalan hodi hakat ba akordu final” (hare Artigu 74 no 83 husi
UNCLOS).
D. Konkluzaun
Artigu ida ne’e hanesan
informasaun kona ba antesente, prosesu, no tratadu sira ne’ebé asina ona. To’o
agora, CMATS sei vigor, maibé seidauk klaru kona ba oinsa atu dezenvolve
Sunrise. Desizaun tribunal ne’ebé iha, husu Australia atu taka metin dokumentus
ne’ebé mak Australia foti. Kona ba estatuta CMATS rasik, ho evolusaun ida agora
nian, maski legalmente, CMATS sei vigor, kestaun mak oinsa atu dezenvolve
Greater Sunrise. To’o ikus, parte rua mak tenki tur hamutuk atu negosia
fila fali. Kestaun mak Australia sei hakarak ka lae atu tur hamutuk fali lori
negosia, e se atu negosia karik, atu negosia kona ba saida.
Tidak ada komentar:
Posting Komentar